Meta: 4. nädal — Info- ja võrguühiskond

1. Kasutatud LLM ja prompt

Sisupostituse genereerimiseks kasutasin Claude Opus 4.6 mudelit (Anthropic). Valisin just selle mudeli, kuna see on hetkel üks võimekamaid keelemudeleid, mis suudab hästi käsitleda eestikeelset teksti ning analüüsida keerulisi ühiskondlikke teemasid nüansseeritult.

Prompt oli järgmine: "Analüüsi ajaveebiartiklis, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjelda nii hetkeseisu (2025. aasta algus) kui paku välja mõned võimalikud tulevikustsenaariumid (näiteks must ja valge variant)." See prompt pärineb otse kursuse wiki lehelt.

2. Mida uut õppisin

Teema põhjalikum uurimine tõi esile mitmeid huvitavaid aspekte. Eriti silmapaistvaks osutus Yochai Benkleri käsitlus informatsioonist kui piiramatu ressursi potentsiaalist — et erinevalt füüsilistest kaupadest informatsiooni jagamine seda ei vähenda, vaid hoopis suurendab. See on fundamentaalne vastuolu traditsioonilise majandusmudeliga.

Samuti oli kõnekas Charles Handy üheksa paradoksi kontseptsioon, eriti mõte, et suurem tootlikkus ei pruugi viia suurema ühiskondliku efektiivsuseni — nähtus, mida näeme tänapäeval üha selgemini.

3. Mida võiks vastu vaielda

Artikkel esitab Eesti e-riigi teenused võrdlemisi positiivses valguses, mainides X-teed kui üht maailma turvalisemaid süsteeme. Siiski võiks argumenteerida, et see vaade on liialt optimistlik — viimaste aastate küberintsidendid (sh 2017. aasta ID-kaardi kriis) on näidanud, et ka Eesti süsteemid on haavatavad.

Samuti on tulevikustsenaariumid üsna äärmuslikud — reaalsus jääb tõenäoliselt kuskile kahe stsenaariumi vahele. Artikkel oleks võinud rohkem käsitleda ka praeguseid konkreetseid samme, mida Eesti juba astub (nt GDPR rakendamine, Andmekaitse Inspektsioon).

4. Millega saab eriti nõustuda

Artikli tugevaim koht on väide, et Eesti väiksus ja paindlikkus on potentsiaalne eelis digisuveräänsuse saavutamisel. See on tõepoolest nii — väikeriigil on lihtsam teha kiireid poliitilisi otsuseid ja katsetada uudseid lahendusi.

Samuti on tabav tähelepanek metaandmete kohta — et isegi krüpteeritud sõnumite puhul paljastavad metaandmed (kes kellega ja millal suhtleb) üllatavalt palju informatsiooni. See on aspekt, millest paljud tavakasutajad teadlikud ei ole.

5. Tabatud hallutsinatsioonid

Otseseid faktilisi vigu ehk hallutsinatsioone ma ei tuvastanud. Kontrollisin järgmisi väiteid:

  • Statistika noorte internetikasutuse kohta — väide, et üle 90% noortest vanuses 16–24 kasutab internetti igapäevaselt, on kooskõlas Statistikaameti andmetega.
  • X-tee kirjeldus — päringute logimine ja kodaniku õigus kontrollida andmetele ligipääsu on korrektne.
  • 2017. aasta ID-kaardi kriis — see toimus tegelikult ja on avalikult dokumenteeritud.

Siiski tuleb märkida, et artikkel esitab mõningaid üldistusi (nt "peaaegu eranditult USA suurkorporatsioonide kätte"), mis on lihtsustatud, kuigi suures plaanis tõesed. Verifitseerisin allikaid ka teiste usaldusväärsete materjalide vastu.

Read more

Kaks nägu, kaks strateegiat: kuidas Eesti traditsioonilised meediakanalid uues meedias hakkama saavad

Traditsioonilise meedia jaoks pole uue meedia tulek olnud pelgalt tehniline uuendus, vaid eksistentsiaalne valikukoht. Kas kohaneda või kaduda? Eesti meediamaastikul leiab mõlemaid näiteid — neid, kes on digitaalse maailma omaks võtnud, ja neid, kes hoiduvad suuresti oma põhikanali mugavustsooni. ERR — rahvusringhäälingust omnimeedia majaks Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) tunneme kõik telekanalite ja raadiojaamade

By Sven Eric Tamme

Kaks naabrituba: e-post ja Usenet — uks, mis jäi avatuks, ja uks, mis sulgus igaveseks

E-post ja Usenet sündisid peaaegu samal ajal, samas keskkonnas ja samasuguste inimeste käte all. Mõlemad olid tekstipõhised suhtlusvahendid, mis kasutasid varajasi andmesidevõrke. Ometi läks nende saatus lahku: üks neist kasvas välja maailma kõige levinumaks digitaalseks suhtluskanaliks, teine aga vajus vaikselt unustusse. See lugu räägib kahest naabritoast — üks, mille üks jäi

By Sven Eric Tamme