Meta: 4. nädal — Info- ja võrguühiskond
1. Kasutatud LLM ja prompt
Sisupostituse genereerimiseks kasutasin Claude Opus 4.6 mudelit (Anthropic). Valisin just selle mudeli, kuna see on hetkel üks võimekamaid keelemudeleid, mis suudab hästi käsitleda eestikeelset teksti ning analüüsida keerulisi ühiskondlikke teemasid nüansseeritult.
Prompt oli järgmine: "Analüüsi ajaveebiartiklis, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjelda nii hetkeseisu (2025. aasta algus) kui paku välja mõned võimalikud tulevikustsenaariumid (näiteks must ja valge variant)." See prompt pärineb otse kursuse wiki lehelt.
2. Mida uut õppisin
Teema põhjalikum uurimine tõi esile mitmeid huvitavaid aspekte. Eriti silmapaistvaks osutus Yochai Benkleri käsitlus informatsioonist kui piiramatu ressursi potentsiaalist — et erinevalt füüsilistest kaupadest informatsiooni jagamine seda ei vähenda, vaid hoopis suurendab. See on fundamentaalne vastuolu traditsioonilise majandusmudeliga.
Samuti oli kõnekas Charles Handy üheksa paradoksi kontseptsioon, eriti mõte, et suurem tootlikkus ei pruugi viia suurema ühiskondliku efektiivsuseni — nähtus, mida näeme tänapäeval üha selgemini.
3. Mida võiks vastu vaielda
Artikkel esitab Eesti e-riigi teenused võrdlemisi positiivses valguses, mainides X-teed kui üht maailma turvalisemaid süsteeme. Siiski võiks argumenteerida, et see vaade on liialt optimistlik — viimaste aastate küberintsidendid (sh 2017. aasta ID-kaardi kriis) on näidanud, et ka Eesti süsteemid on haavatavad.
Samuti on tulevikustsenaariumid üsna äärmuslikud — reaalsus jääb tõenäoliselt kuskile kahe stsenaariumi vahele. Artikkel oleks võinud rohkem käsitleda ka praeguseid konkreetseid samme, mida Eesti juba astub (nt GDPR rakendamine, Andmekaitse Inspektsioon).
4. Millega saab eriti nõustuda
Artikli tugevaim koht on väide, et Eesti väiksus ja paindlikkus on potentsiaalne eelis digisuveräänsuse saavutamisel. See on tõepoolest nii — väikeriigil on lihtsam teha kiireid poliitilisi otsuseid ja katsetada uudseid lahendusi.
Samuti on tabav tähelepanek metaandmete kohta — et isegi krüpteeritud sõnumite puhul paljastavad metaandmed (kes kellega ja millal suhtleb) üllatavalt palju informatsiooni. See on aspekt, millest paljud tavakasutajad teadlikud ei ole.
5. Tabatud hallutsinatsioonid
Otseseid faktilisi vigu ehk hallutsinatsioone ma ei tuvastanud. Kontrollisin järgmisi väiteid:
- Statistika noorte internetikasutuse kohta — väide, et üle 90% noortest vanuses 16–24 kasutab internetti igapäevaselt, on kooskõlas Statistikaameti andmetega.
- X-tee kirjeldus — päringute logimine ja kodaniku õigus kontrollida andmetele ligipääsu on korrektne.
- 2017. aasta ID-kaardi kriis — see toimus tegelikult ja on avalikult dokumenteeritud.
Siiski tuleb märkida, et artikkel esitab mõningaid üldistusi (nt "peaaegu eranditult USA suurkorporatsioonide kätte"), mis on lihtsustatud, kuigi suures plaanis tõesed. Verifitseerisin allikaid ka teiste usaldusväärsete materjalide vastu.