Meta: 3. nädal — meediaanalüüs ja LLM-i piirid

Kasutatud LLM ja prompt

Kasutasin Claude Opus 4.6 (Anthropic). Prompt:

"Võrdle kahte Eesti traditsioonilist meediakanalit uues meedias — üks, kes teeb seda oskuslikult, ja teine, kes on nõrgem. Eestikeelne blogipostitus vähemalt kolme allikaga."

Claude valis ERR-i ja Maalehe — huvitav valik, sest need esindavad väga erinevaid meedialiike (avalik-õiguslik ringhääling vs erameedia nädalalehe).

Mida uut õppisin

See nädal tõi välja LLM-ide kõige ohtlikuma veatüübi: negatiivse fakti väited ehk "X-i ei eksisteeri". LLM ei saa kontrollida, kas mõni Instagrami konto või podcast tegelikult olemas on — ta töötab treeningandmete põhjal. Kui treeningandmetes polnud Maalehe Instagrami mainimist, järeldab LLM, et seda pole olemas. See on fundamentaalselt erinev viga kui tsitaadi ümbersõnastamine või kuupäeva segi ajamine — siin väidab LLM kindlalt midagi, mida ta põhimõtteliselt kontrollida ei saa.

Kinni püütud vead

  • "Maaleht Instagramis ja TikTokis sisuliselt puudub" (KRIITILINE): Maaleht on Instagramis olemas kontoga @maaleht.ee — ligikaudu 2100 jälgijat ja üle 1100 postituse. See pole küll ERR-i tasemel, aga "puudub" on lihtsalt vale. TikToki kohta paistab väide õige olevat.
  • "Podkaste ei tehta" (KRIITILINE): Maaleht teeb podcasti "Värske Maaleht", mis on saadaval Apple Podcastsis. Jällegi — mitte ERR-i mastaabis, aga väide "ei tehta" on faktiliselt vale.
  • Uuringu kuupäev: Claude viitas "ERR, 2023" — tegelikkuses viidi Turu-uuringute AS uuring läbi septembris 2024 ja avaldati oktoobris 2024.
  • Milos OÜ uuring: 99,6% igapäevase kasutuse number on uuringust pärit, aga valim oli tugevalt kallutatud — 96,6% vastanutest olid naised ja tegemist oli veebiküsitlusega. Uuring ise märgib, et tulemusi ei saa üldistada kogu Eesti elanikkonnale.

Millele võiks vastu vaielda

  • ERR vs Maaleht võrdlus on ebaõiglane. ERR on avalik-õiguslik ringhääling suure riikliku eelarvega, Maaleht on erameedia nädalalehe. Neil on täiesti erinev ressurss ja eesmärk. Ausam võrdlus oleks ERR vs Postimees (mõlemad suured) või Maaleht vs mõni teine nädalalehe.
  • ERR-i digiedulugu võib olla üle hinnatud. Jupiter on küll olemas, aga selle kasutajaarv on Netflix/Disney+ kõrval tagasihoidlik. Suur osa ERR-i veebiliiklusest tuleb endiselt uudiste lugemisest, mitte innovaatilistest digikogemustest.

Millega võiks eriti nõustuda

  • Tugev paberlehe bränd ei taga automaatselt tugevat digitaalset kohalolekut — see on väga täpne ja oluline tähelepanek. Maaleht on paberlehe müügilt Eesti tugevamaid, aga digitaalses ruumis jääb see emaettevõtte Delfi varju.
  • Sisu iga platvormi jaoks eraldi mõtlemine (mitte lihtsalt TV-sisu veebi kopeerimine) on võtmetähelepanek, mis kehtib palju laiemalt kui ainult meedia — see on oluline printsiip igale ettevõttele, kes soovib mitmes kanalis tegutseda.

Read more

Kaks nägu, kaks strateegiat: kuidas Eesti traditsioonilised meediakanalid uues meedias hakkama saavad

Traditsioonilise meedia jaoks pole uue meedia tulek olnud pelgalt tehniline uuendus, vaid eksistentsiaalne valikukoht. Kas kohaneda või kaduda? Eesti meediamaastikul leiab mõlemaid näiteid — neid, kes on digitaalse maailma omaks võtnud, ja neid, kes hoiduvad suuresti oma põhikanali mugavustsooni. ERR — rahvusringhäälingust omnimeedia majaks Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) tunneme kõik telekanalite ja raadiojaamade

By Sven Eric Tamme

Kaks naabrituba: e-post ja Usenet — uks, mis jäi avatuks, ja uks, mis sulgus igaveseks

E-post ja Usenet sündisid peaaegu samal ajal, samas keskkonnas ja samasuguste inimeste käte all. Mõlemad olid tekstipõhised suhtlusvahendid, mis kasutasid varajasi andmesidevõrke. Ometi läks nende saatus lahku: üks neist kasvas välja maailma kõige levinumaks digitaalseks suhtluskanaliks, teine aga vajus vaikselt unustusse. See lugu räägib kahest naabritoast — üks, mille üks jäi

By Sven Eric Tamme