Meta: 1. nädal — kuidas LLM IT-ajalugu kirjutas
Kasutatud LLM ja prompt
Kasutasin Anthropicu mudelit Claude Opus 4.6. Prompt oli järgmine:
“Vali kolm IT-ajaloolist nähtust — üks revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud ja läbi kukkunud, üks piisavalt absurdne, et küsida ‘mis looja peas toimus’. Kirjuta neist eestikeelne blogipostitus vähemalt kolme allikaga.”
Miks just Claude? Soovisin katsetada mudelit, mis on hea pikema analüütilise teksti genereerimisel ja suudab leida ning viidata reaalsetele allikatele. Claude valis teemadeks UNIX-i, Apple Newtoni ja Microsoft Clippy — minu meelest tabav valik, sest need esindavad kolme väga erinevat IT-ajaloo tahku.
Mida uut õppisin
Kõige olulisem õppetund: LLM-id teevad äärmiselt veenvaid, aga samas valesid omistamisi. Tekst kõlab autoriteetse ja enesekindlana, mistõttu on kiusatus seda kontrollimata usaldada. Aga just see enesekindlus teeb hallutsinatsioonid ohtlikuks — vale fakt on pakitud perfektsesse lauseehitusse.
Kinni püütud vead
Faktikontrollis tuli välja kaks viga:
- Alan Cooperi omistamine (KRIITILINE): Claude väitis, et Alan Cooper oli Office Assistanti (Clippy) looja, kes tunnistas, et tegu oli “traagilise vääriti mõistmisega”. Tegelikkuses on Alan Cooper tuntud kui Visual Basicu isa, mitte Clippy looja. Cooper oli Clippy kriitik, mitte selle autor. Clippy visuaalse kujunduse lõi Kevan Atteberry. Cooperi tsitaat “traagilise vääriti mõistmisega” on küll päris, aga ta ütles seda kriitikuna, mitte loojana. See on klassikaline LLM-i viga: õige tsitaat, vale kontekst.
- Smithsoniani tsitaadi sõnastus: Claude kirjutas “üheks halvimaks tarkvaradisaini apsakaks arvutimaailma ajaloos”. Tegelik Smithsoniani sõnastus oli “one of the worst software design blunders in the annals of computing” — tähendus sama, aga sõnastus ebatäpne. Väiksem viga, aga näitab, et LLM-id kipuvad tsitaate ümber sõnastama.
Millele võiks vastu vaielda
- Apple Newton polnud puhas läbikukkumine. Postitus esitleb Newtoni kui totaalset fiaaskot, aga tegelikkuses müüdi kokku üle 200 000 seadme ja Newtonil oli pühendunud kasutajaskond. Mõned ajaloolased väidavad, et Steve Jobs tappis projekti liiga vara — mitte sellepärast, et see ei töötanud, vaid sellepärast, et see oli eelmise juhtkonna pärand.
- Clippy “absurdseks” nimetamine on ehk ebaõiglane. Clifford Nassi ja Byron Reevesi uurimustöö arvutite kui sotsiaalsete olevuste kohta oli tegelikult oluline ja mõjukas — see on viinud tänaste AI-assistentide ja vestlusrobotiteni. Clippy oli pigem hea idee kohutavalt halb teostus, mitte lihtsalt absurdsus.
Millega võiks eriti nõustuda
- UNIX-i “tee üht asja ja tee seda hästi” filosoofia on tõepoolest tarkvara ajaloo kõige mõjukam disainiprintsiip. See kehtib tänaseni — mikroteenuste arhitektuur, API-põhine disain ja isegi Unix-i käsurea tööriistad järgivad sama põhimõtet pool sajandit hiljem.
- Newtoni ideede edasielamine iPhone’is ja iPadis on tabav tähelepanek. Mõnikord on “liiga vara” väärtuslikum kui “vale idee” — Newton tõestas, et kontseptsioon oli õige, ainult et tehnoloogia polnud järele jõudnud. See on oluline õppetund igale IT-innovaatorile.