Kolm IT-lahendust, mis muutsid (või ei muutnud) maailma

Infotehnoloogia ajalugu on tagatipptantsu segu geniaalsusest ja absurdist. Igal aastakümnendil suudab keegi luua midagi, mis pööritab kogu tootmisharu pahupidi, samas kui teine sama tark inimene ehitab miljonite eest midagi, mida keegi ei tahtnud. Vaatame kolme ilmekat näidet.

Revolutsioon: UNIX ja selle lapsed

1969. aastal istus Ken Thompson Bell Labsi nurgas vaevakasutatud PDP-7 arvuti taga ja hakkas kirjutama operatsioonisüsteemi, millest sai UNIX. Koos Dennis Ritchie’ga tehti 1973. aastal midagi, mida paljud pidasid hullumeelseks: kogu operatsioonisüsteem kirjutati ümber kõrgtasemekeeles C, ehkki tollane arvamus oli, et opsüsteemid peavad olema assembleris [1]. See otsus muutis UNIX-i porditavaks — ühe masina küljest lahti ja teise külge kinni — ning just see omadus tegi sellest ehk kõige mõjukama tarkvara inimkonna ajaloos.

Täna jookseb UNIX-i pärand praktiliselt kõikjal. Linux, mis on UNIX-ist inspireeritud, jookseb enamustel serveritest, Androidi telefonidest ja superarvutitest. Apple’i macOS põhineb samuti UNIX-il (täpsemalt NeXTSTEP/BSD pärandil). Isegi Windowsi alamsüsteemis saab nüüd Linuxi käivitada. Thompson ja Ritchie said oma töö eest 1983. aastal Turingi auhinna [2] — ja õigustatult. UNIX on näide sellest, kuidas elegantne disainifilosoofia — “tee üht asja ja tee seda hästi” — võib kogu tööstusharu DNA-d muuta.

Oma ajast ees: Apple Newton MessagePad

1993. aasta augustis tuli Apple turule seadmega, mis oleks pidanud maailma muutma: Newton MessagePad. Hinnaga 699 dollarit (tänapäevases väärtuses umbes 1500 dollarit) lubati taskuformaadis arvutit, mis tunneb ära su käekirja ja asendab märkmiku [3].

Probleem oli selles, et tehnoloogia polnud valmis. Käekirjatuvastus, seadme kõige uhkem funktsioon, oli nii vigane, et see sai üldrahvalikuks naljaks. Koomiksiautor Garry Trudeau pilkas Newtoni terve nädala vältel oma Doonesbury koomiksis, kus seade tuvastas lauset “Catching on?” hoopis kui “Egg Freckles” — fraas, mis jäigi Newtoni epitaafiks [4]. Kolme kuuga müüdi Apple umbes 50 000 seadet, mis kõlab muljetavaldavalt, kuid oli ettevõttele pettumus.

Steve Jobs, kes 1997. aastal Apple’isse tagasi tuli, lõpetas Newtoni projekti kohe. Aga Newton ei surnud päriselt — selle ideed elasid edasi ja jõudsid lõpuks iPhone’i ja iPadi sisse, seadmetesse, mis tegid täpselt seda, mida Newton oli lubanud, ainult et tehnoloogia oli lõpuks järele jõudnud. Newton on kooliõpiku näide sellest, kuidas õige idee vales ajas on sama hea kui vale idee.

“Mida sa mõtlesid?”: Microsoft Clippy

“Paistab, et kirjutate kirja. Kas soovite abi?” — kui see lause tekitab sinus eksistentsiaalset ängistust, siis sa ilmselt kasutasid Microsoft Office’it aastatel 1997–2003. Clippy (ametlikult Clippit), animeeritud kirjaklamber silmadega, oli Microsofti katse muuta kontoritarkvara sõbralikumaks [5].

Idee põhines Stanfordi ülikooli teadlaste Clifford Nassi ja Byron Reevesi uurimusel, mis näitas, et inimesed kohtlevad arvuteid kui sotsiaalseid olevusi. Aga nagu disaineriguru Alan Cooper (tuntud kui Visual Basicu isa) hiljem kritiseeris, oli tegu “traagilise vääritimõistmisega” sellest uuringust [5]. Clippy ei mõistnud konteksti, ei õppinud kasutaja harjumustest ja ilmus alati kõige halvematel hetkedel, pakkudes algajatele mõeldud nõuandeid inimestele, kes seda kõige vähem vajasid.

Microsofti-siseselt oli Clippy koodnimi “TFC”, kus Steven Sinofsky sõnul “C” tähendas “clown” ja ülejäänu võib igaüks ise ära arvata [6]. 2007. aastal eemaldati Clippy Office’ist lõplikult. Time Magazine lisas ta 2010. aastal 50 halvima leiutise nimekirja ning Smithsoniani ajakiri nimetas teda “üheks halvimaks tarkvaradisaini möödalaskmiseks arvutiajaloo annaalides” [5]. Clippy on igavene meeldetuletus sellest, et hea kavatsus pluss halb teostus võrdub kasutaja kannatusega.

Allikad:

1. Ritchie, D.M. & Thompson, K. “The UNIX Time-Sharing System.” Communications of the ACM, 17(7), 1974. britannica.com/technology/UNIX
2. ACM Turing Award — Ken Thompson & Dennis Ritchie (1983). amturing.acm.org
3. “Newton Reconsidered.” TIME, 1. juuni 2012. techland.time.com
4. “Apple Newton.” Wikipedia. en.wikipedia.org/wiki/Apple_Newton
5. “Office Assistant.” Wikipedia. en.wikipedia.org/wiki/Office_Assistant
6. “The Twisted Life of Clippy.” Seattle Met, august 2022. seattlemet.com