Sven Eric Tamme

e-ITSPEA

Meta: 4. nädal — Info- ja võrguühiskond

1. Kasutatud LLM ja prompt Sisupostituse genereerimiseks kasutasin Claude Opus 4.6 mudelit (Anthropic). Valisin just selle mudeli, kuna see on hetkel üks võimekamaid keelemudeleid, mis suudab hästi käsitleda eestikeelset teksti ning analüüsida keerulisi ühiskondlikke teemasid nüansseeritult. Prompt oli järgmine: "Analüüsi ajaveebiartiklis, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus

e-ITSPEA

4. nädal — Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Sissejuhatus: miks peaks eestlane jälgimiskapitalismist hooling? Eesti on uhke oma e-riigi maine üle. Digiallkirjad, e-residentsus, i-hääletamine — need on märksõnad, mida maailmale esitleme. Kuid selle digiedukuse varjus peitub küsimus, millele harva otsa vaatame: kui palju me tegelikult oma digitaalsest jalajäljest teame ja kes sellest kasu lõikab? Shoshana Zuboff nimetas seda nähtust

e-ITSPEA

Meta: 3. nädal — meediaanalüüs ja LLM-i piirid

Kasutatud LLM ja prompt Kasutasin Claude Opus 4.6 (Anthropic). Prompt: "Võrdle kahte Eesti traditsioonilist meediakanalit uues meedias — üks, kes teeb seda oskuslikult, ja teine, kes on nõrgem. Eestikeelne blogipostitus vähemalt kolme allikaga." Claude valis ERR-i ja Maalehe — huvitav valik, sest need esindavad väga erinevaid meedialiike (avalik-õiguslik ringhääling

e-ITSPEA

Kaks nägu, kaks strateegiat: kuidas Eesti traditsioonilised meediakanalid uues meedias hakkama saavad

Traditsioonilise meedia jaoks pole uue meedia tulek olnud pelgalt tehniline uuendus, vaid eksistentsiaalne valikukoht. Kas kohaneda või kaduda? Eesti meediamaastikul leiab mõlemaid näiteid — neid, kes on digitaalse maailma omaks võtnud, ja neid, kes hoiduvad suuresti oma põhikanali mugavustsooni. ERR — rahvusringhäälingust omnimeedia majaks Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) tunneme kõik telekanalite ja raadiojaamade

e-ITSPEA

Kaks naabrituba: e-post ja Usenet — uks, mis jäi avatuks, ja uks, mis sulgus igaveseks

E-post ja Usenet sündisid peaaegu samal ajal, samas keskkonnas ja samasuguste inimeste käte all. Mõlemad olid tekstipõhised suhtlusvahendid, mis kasutasid varajasi andmesidevõrke. Ometi läks nende saatus lahku: üks neist kasvas välja maailma kõige levinumaks digitaalseks suhtluskanaliks, teine aga vajus vaikselt unustusse. See lugu räägib kahest naabritoast — üks, mille üks jäi

e-ITSPEA

Meta: 2. nädal — e-post ja Usenet LLM-i pilguga

Kasutatud LLM ja prompt Kasutasin taas Claude Opus 4.6 (Anthropic). Prompt: “Kirjuta kahest enne-veebi Interneti nähtusest — üks, mis on tänaseni tuttav, ja teine, mis on praktiliselt kadunud. Eestikeelne blogipostitus vähemalt kolme allikaga.” Miks sama mudel? Soovisin hoida järjepidevust ja näha, kas eelmise nädala kogemusest (Alan Cooperi viga) õppisin midagi

e-ITSPEA

Kolm IT-lahendust, mis muutsid (või ei muutnud) maailma

Infotehnoloogia ajalugu on tagatipptantsu segu geniaalsusest ja absurdist. Igal aastakümnendil suudab keegi luua midagi, mis pööritab kogu tootmisharu pahupidi, samas kui teine sama tark inimene ehitab miljonite eest midagi, mida keegi ei tahtnud. Vaatame kolme ilmekat näidet. Revolutsioon: UNIX ja selle lapsed 1969. aastal istus Ken Thompson Bell Labsi nurgas

e-ITSPEA

Meta: 1. nädal — kuidas LLM IT-ajalugu kirjutas

Kasutatud LLM ja prompt Kasutasin Anthropicu mudelit Claude Opus 4.6. Prompt oli järgmine: “Vali kolm IT-ajaloolist nähtust — üks revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud ja läbi kukkunud, üks piisavalt absurdne, et küsida ‘mis looja peas toimus’. Kirjuta neist eestikeelne blogipostitus vähemalt kolme allikaga.” Miks just Claude? Soovisin katsetada mudelit,